Kas on võimalik ühendada kokkusobimatut: muuta tavalised, igapäevased asjad kauniteks eheteks, kunstiobjektideks, mis on mugavad ja praktilised? Juugendajastu kunstnikud vastavad kahtlusteta – Jah! Ja seda vastust näeme kammide, kammide ja juuksenõelade näol, mis kunagi olid naiste igapäevased aksessuaarid ja tänaseks on muutunud hindamatuteks muuseumide ja erakogude eksponaatideks!
Kes pole juugendajast ehtekunstis kursis, saage tuttavaks!
Ja loomulikult on Rene Jules Lalique alati number 1 vestluses selle kauni kunstilaine ehetest. Uskumatu Rene tõi juveliiride ridadesse sellise segaduse ja skandaali, kasutades ehete retrograadide nägemisel kokkusobimatuid materjale, nagu sarv, teemandid, plastik, klaas, kuld ...
Vana kooli juveliirid sõimasid teda, naised jumaldasid teda.
Selle kahvatust sarvest nikerdatud harja usaldusväärsuse mõistmiseks peame naasma Rene Lalique'i lapsepõlve ja tema pikkade jalutuskäikude juurde läbi Champagne'i tasandike, mida ääristavad metsad, mis on täis terveid linnu- ja putukamaailmu. Kõik need lapsepõlvemuljed Lalique kehastusid tema töödesse.
Kaunis soontega leht ja kamm ise on valmistatud poleeritud nikerdatud sarvest, kammi ehivad lehtkullasse mähitud ehtsad sarapuupähklid. Täiesti liigutav.
Seda on võimatu lõpetada ja iga Rene Lalique'i valmistatud kammi tahaksin eraldi tsiteerida.
See orhideekujuline kamm on nikerdatud ühest elevandiluust ja kinnitatud pruuni triibulise emailiga kuldsele jalale. Lillepõhjast väljuvad kolm lehte, mis on värvitud plique-à-jour emailiga, ulatudes õrnast virsikust kahvatu oliivini. Iga lehe kesksoon algab lühikese helehalli emailiga, millele järgneb gradueeritud teemantide seeria. Pruun email katab osa lehtedest nii eest kui tagant. Vars on kinnitatud kuldse hingega kolmeharulise sarvekammi külge. Juugendstiilis juveliirid tõmbasid orhideede poole eriti nende eksootilisuse ja harulduse tõttu.
Lalique katsetas uusi materjale, nagu varajane plastvorm, mida nimetatakse tselluloidiks, millest see kamm on valmistatud. Kulla ja emailiga kaunistatud ning teemantidega kaunistatud kammi tellis 1900. aastal Pariisis proua Howard Mansfield New Yorgist:
Rene Lalique'i kammigalerii:
Juuksenõelad (kanzashi) Rene Laliquea
Kõik need kammid, juuksenõelad on laenatud Jaapani kultuurist, mis inspireeris prantsuse kunstnikke.
Mitte Lalique üksi...
Juugendstiili ajal lõi imeline Lucien Gaillard, ta on oma töödes nii õrn ja kaunis. Gaillard on üks väheseid, kes õppis põhjalikult ja tõi japonismi juugendstiili.
Kammidele, juuksenõeltele ja kammidele mõeldes mõtlesin, miks seovad juugendstiilis kunstiõpetused kõik need esemed Jaapaniga? Lõppude lõpuks käivad sellised aksessuaarid kaasas kõigi inimkonna kultuuride ja rassidega.
Juuste kammimine on iidne ja meeldejääv žest. Harjad 4000 eKr leiti Naqada Ülem-Egiptuse kalmistutelt. Etruskid matsid oma surnuid meigikomplektidega, sealhulgas nööpnõelade, pintslite, küünelaki ja kammidega, mis olid kaunistatud müütide või igapäevaelu stseenidega. Nad uskusid, et inimene peab olema täiuslikult hoolitsetud enne jumalatega kohtumist hauataguses elus.
Vana-Rooma epigraafid mainivad õige kammimise kunsti.
Nendel maagilistel kammidel võib leida vaid üksikuid Jaapani graafika stiilis jooniseid ja mustreid. Kuid me ei vaidle kunstikriitikutega, see tõmbab tähelepanu peamiselt - ainulaadsete kunstiobjektide imetluselt.
Juugendajastu juveliirid lõid võimatut, põimides oskuslikult igapäevaellu muinasjutu.
